PSÜHHOTERAAPIA GESTALTERAAPIA MEETODIL
Gestaltteraapias käsitletakse inimest kui tervikut, kus on oluline koht nii mõtetel, vaimul, hingel, kehal ja inimest ümbritseval keskkonnal.
Teraapia seansil saab inimene teadlikumaks enda korduvatest käitumismustritest, hoiakutest, kehakõnest, alateadvuse mõjutusest, tunnetest,unenägude sõnumitest jne. Alles seejärel kui on teadlikkus, saab tekkida inimesel võimalus valida, kasvõi seda, kuidas järgmisel hetkel käituda ning sageli ilmnevad koos teadlikkusega ka lahendused!
Gestaltteraapia aitab probleeme lahendada läbi kliendi eneseregulatsiooni ja sisemise toe arendamise. Kui inimesel on küsimus, on tema sees ka vastus! Usun, et inimeses peituvad ressursid enese tervendamiseks, tuleb avastada ja lahustada tõkked, et “päris vajadused” pääseks inimese elus juhtivale kohale.
Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest.
MIDA GESTALTTERAAPIA SEANSIL TEHAKSE?
Gestaltteraapia on dialoogiline psühhoteraapia, kus vestluse käigus tuleb varjust välja see, mis antud hetkel on vajalik. Sellepärast ei ole põhjust enne seansile tulekut piinliku täpsusega kogu juttu ette valmistada.
Protsessi käigus tehakse vajadusel harjutusi (mõttematku, joonistamist, maandusharjutusi jne) selleks, et alateadlik material appi võtta. Terapeudil ei ole kasutuses kõigile üks stamp tehnika, vaid harjutused kujunevad välja loovalt vastavalt hetke protsessile.
“Tooli” tehnika on gestaltteraapia tuntumaid töömeetodeid. Klient saab lahendada endale seni rasked ja lõpetamata olukorrad neid terapeudi abiga läbi mängides. Rasked tunded ja välja ütlemata sõnad saavad turvaliselt väljendatud. See annab inimesele väge väljendamaks ka edaspidi seda mida tõeliselt südamest väljendada tahetakse ja ilma ülereageerimisteta.
Töö unenägudega
Iga inimese unenägu on pärit tema enda ainulaadsetest allikatest ja seega ei saa keegi teine neid lahti seletada. Küll aga on unenäo sõnumid kättesaadavad unenägijale endale. Teraapiaseansil räägid sa unenäo läbi nõnda nagu see juhtuks olevikus ning seeläbi tulevad välja olulised seosed ja vastused ka sinu praeguse elu kohta. Mida tugevam tunne on unenäos, seda olulisem on sõnum. Eriti hea on läbi töötada korduvunenäod, minu kogemuse põhjal võib see olla „elu muutev“ elamus. Erinevad elemendid unenäos on sinu enda osised, sinu alateadlik materjal ja nende äratundmine toimib tervendavalt.
Tunnete osatähtsus
“Kes kaotas oma tunnete vabaduse, kaotas ka selle, kellele ta selle oli ohverdanud.”
(“Gam”, 1998)
Tunded on gestaltteraapias vaieldamatult kesksel kohal, kuna mingi tunde allasurumine võtab inimeselt tohutut energiat. Pealegi on lubamatul tundel kombeks moonduda millekski veel ebameeldivamaks. Näiteks endale keelatud püha viha, võib hakata välja immitsema mürgiste märkuste ja salvamistena kaaskodanike vastu. Allasurutud kurbus võib hoida ahelates hoopis elurõõmu jne.
Kui vahel vaagid selle üle, et mida mina kui „pärismina“ tegelikult soovin ja milline valik tõeliselt minu heaks töötab, siis tunded ongi suunanäitajateks. Järelikult on kasulik nendega sõber olla ja nendega koostööd osata. Teraapia seansil õpib inimene seda kunsti.
“Inimesed ütlevad, et filmides toimuv on ebareaalne, aga tegelikult on ebareaalne hoopis see, mis juhtub elus. Filmides tunduvad tunded nii tugevate ja ehtsatena, samas kui see, mis sinuga tegelikus elus juhtub, tundub otsekui televiisori vaatamine – sa ei tunne mitte midagi.” (“Andy Warholi filosoofia”, 1975)
Ärevuse, foobiate ja ülepinge korral on suurepärase mõjuga kehatöö ehk bioenergeetilised harjutused ning hingamisharjutused. Neid saab vajadusel teraapia käigus läbi teha ja sellega omandada „ käepäraseid nippe“ enesetoetuseks.
Gestaltteraapiast on tõenäoliselt abi kui ilmnevad:
elu sõlmkohad, otsustamise kohad elus
suhteprobleemid, takistatud tunnete väljendus- ärevus, unetus-liigne ja alaline pingetunne, liigne stress-eksistentsiaalsed küsimused nagu:”milline ma tegelikult olen” või “mida ma elult tahan?”
kehapinged ja valud
traumeerivad sündmused kas hetkel või minevikus
tahan endast rohkem teada, isiksusliku arengu soov
lein
Kellele gestaltpsühhoteraapia ei sobi?
Oma kogemuse põhjal oskan öelda, et gestalteraapia ei sobi juhul kui:
Inimene panustab sellele, et „tehke mind korda“ nii, et ma ise ei peaks üldse asjasse süvenema.
Inimene ei ole teraapiasse tulnud vabatahtlikult, iseenese initsiatiivil.