PÄEVALEHE ARTIKKEL
Esmaabi stressi korral: kuus lihtsat harjutust
Taanlastest abielupaar õpetab vähese jutuga eestlastele stressi maandavaid harjutusi.
TRE-d, rahva seas värina harjutuste nime saanud meetodit, teavad juba paljud, sest taanlastest abielupaar on eestlasi koolitanud juba ligi neli aastat. Tänavu suvel sertifitseeriti esimesed Eesti TRE treenerid. See meetod levib kulutulena üle maailma, sest tegu on käepärase, lihtsa ja mõjusa viisiga oma pingete, aga ka vanade traumadega toime tulla.
TRE on lühend ingliskeelsest väljendist trauma and tension releasing exercises (tõlk traumat ja pingeid vabastavad harjutused). Järgemööda tehakse kuus harjutust, mille tulemusel hakkab keha värisema. Värinad saavad alguse keha keskmes asuvates nimme-niudelihastes ja kanduvad sealt üle terve keha. Neurogeeniline lihasvärin lõõgastab keha ja vabastab ka ammu aset leidnud raskete üleelamiste tagajärgedest… LOE EDASI
KATI SAARA VATMANNI ARTIKKEL
Mirjam (39) on gestalt terapeut, kes praktiseerib täna oma enese ettevõtte LooElu tiibade alt peale gestalt teraapia veel traumadest vabaks väristamist ja valgusravi nii Kristiines, Müürivahe tänavas kui Suurupi-kodus.„Juba ämmaemandana töötades aimasin, kui suuri traumasid sündimine võib inimesele tekitada. Kindlasti on meil kõigil neid – piisab väga vähesest kujutlusvõimest, et aimata, mida väike keha läbi sünniteede ilmavalgele muljutuna kogeb – ent emadena oleme sünnimomendil iseendaga ametis ja lapsed ju ei räägi. Teadvuse tasandil ei mäleta ka. Võrreldes teiste loomadega on meil küll kõnevõime näol tohutu eelis – ent samas saame seda võimet alles pärast pikka ja pikali veedetud titeiga kasutama hakata. Aasta aega beebina, mil „laps räägib siis, kui kana pissib“ veedetakse tunnetades-kogedes-analüüsides – ent sõnastada laps seda ei saa ja pärast teadvuse tasandil ei mäleta…. LOE EDASI
PERE JA KODU ARTIKKEL
Lapse armukadedusega toimetulek algab lapsevanema tööst iseendaga.Ükskõik kui hoolikalt uue lapse tulekuks ei valmistuta, pole ilmselt üheski peres pääsu armukadedusstseenidest. Suur õde sai emme kõhtu silitada, käis haiglas kohe beebit vaatamas ning võis pisikese sülle võtta, ent suure õnne asemel on tal silmad vees. „Ma tahan oma emmet tagasi,” põhjendab ta oma kurbust.
See on kurb ja samas paratamatu, et ema tähelepanu peab jaguma veel ühele nõudlikule pereliikmele. Edasine ei lähe lihtsamaks: algab lõputu võrdlemine, kumba last ema eelistab; kui pisike on süles, kipub sinna ka suurem ega taha mõista, et rohkem ei mahu; väiksemalt kistakse asju käest ja korraga on maja kisa täis. Kui pisikest lohutatakse, on suurem nurgas mossis ja tahab ka lohutust. „Miks sa Triinut lohutad ja mind ei lohutagi?” pahurdab suurem. „Sina tegid ju talle liiga, miks ma sind peaksin lohutama?” on see emale paras pähkel pureda…. LOE EDASI
POSTIMEHE ARTIKKEL
Gestaltpsühhoterapeudi Mirjam Püvi sõnul võivad sõprus ja armastus koos käia – üks ei välista teist. Sõpruse sees võib peituda armastuse tunne ja vastupidi. Samas ei pruugi kedagi armastades temaga sõbrasuhet alati tekkida, sest armastus võib olla ka ühepoolne, aga sõprus on alati kahepoolne.
«Sõpruse aluseks on teadmine, et see on minu inimene, ja selline arusaam võib tekkida kus ja kellega tahes, olgu siis tegu noore või vana, mehe või naisega. Sõbralt saame sotsiaalset peegeldust selle kohta, kes oleme ja kuidas teistele paistame, ja see omakorda võimaldab meil oma minapilti kujundada,» märkis Püvi…. LOE EDASI