Mitu tunnet käsikäes

Gestaltpsühhoterapeudi Mirjam Püvi sõnul võivad sõprus ja armastus koos käia – üks ei välista teist. Sõpruse sees võib peituda armastuse tunne ja vastupidi. Samas ei pruugi kedagi armastades temaga sõbrasuhet alati tekkida, sest armastus võib olla ka ühepoolne, aga sõprus on alati kahepoolne.

«Sõpruse aluseks on teadmine, et see on minu inimene, ja selline arusaam võib tekkida kus ja kellega tahes, olgu siis tegu noore või vana, mehe või naisega. Sõbralt saame sotsiaalset peegeldust selle kohta, kes oleme ja kuidas teistele paistame, ja see omakorda võimaldab meil oma minapilti kujundada,» märkis Püvi.

Küsimusele, kui palju peaks inimesel sõpru olema, et ta ennast hästi ja turvaliselt tunneks, vastas terapeut, et vähemalt üks.

Sõprus võib aga olla mitmekihiline. «Kõige lähemal on südamesõbrad, kellega võib kõike jagada ja kes kõik sinu elus ette tuleva välja kannatavad, jäädes sinu kõrvale igasugustel aegadel. Niisugune sõber on kulda väärt, sest annab sulle nii vajaliku turvatunde ja võimaldab olla sul sina ise,» rääkis Püvi.

Samas ei pea keegi eeldama, et sõber saab sind aidata igal ajahetkel ja kõiges. «Sellise ootuse korral on sõbrasuhtes midagi viltu ja on tekkinud klammerdumine,» lausus terapeut ja lisas, et sõbrad peavad saama selgeks rääkida ka oma suhte ebakõlad.

Oma praktikast teadis Püvi tuua näiteid, kus paari lahkumineku järel soovib üks pool suhelda sõpradena edasi, aga partneril sellist huvi pole. «Kui teisele teevad kohtumised valu, sest tunded on alles, siis pole tegu võrdse sõbrasuhtega, vaid enesepettusega. Mis ei tähenda, et aja möödudes ei võiks sõbrasuhe teisel tasandil jätkuda,» selgitas ta.

Kuidas olla hea sõber? «Selleks võiks aeg-ajalt teise inimese kingadesse astuda ja mõelda, mida ta võiks vajada ja kuidas talle rõõmu valmistada. Põhiline on olla tema jaoks alati olemas, hoolida,» vastas Püvi.